Õuesõpe

Maikuu soojade ilmadega õppisid 1.–3. klasside õpilased eesti keelt õues. Lapsed jagunesid väikestesse gruppidesse ja iga grupp tegeles korraga ühe ülesandega. Vilet kuuldes liikusid grupid järgmise mängu juurde. Õues õppimisse olid kaasatud õpilaste erinevad meeleorganid.

Ühes mängus tuli lastel kompides otsustada, mis asi on kotis, kui kotti vaadata ei tohi, ja öelda seda eesti keeles. Sõber kontrollis nimekirjast abil, kas sõna arvati ära, ja ütles ka asja eestikeelse nimetuse, kui seda enne ei teadnud.

Teises mängus tuli raputada pudeleid ja leida sarnase häälega pudelite paarid. Pärast sai võtta peeglid, panna seljad vastakuti ja sammuda sõbrast eemale. Peeglisse vaadates tuli sõber jälle üles leida ja seljad taas kokku panna.

Kolmandas mängus tuli lugeda kirjatähtedega eestikeelset nimekirja ja panna mänguasi õige numbriga auku munakarbis.

Neljandas mängus tuli haarata linalt mänguasi, mida valvas sõber, ja öelda eesti keeles, mis kätte saadi. Kui sõber jõudis haaraja kätt puudutada, tuli asi tagasi panna.

Õuesõppele on iseloomulik:

• koht, mis aitab õppida

• õppimine erinevate meelte kaudu

• tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine

• uute teadmiste sidumine olemasolevate teadmistega.

TTRK osales Tallinna luulekonkursil

Karjamaa põhikoolis toimus 22. märtsil traditsiooniline ülelinnaline luulekonkurss, mis oli seekord pühendatud eesti keele aastale. Konkurss toimus neljas vanuserühmas: I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste ning gümnaasium. Osalema olid oodatud nii eesti- kui venekeelsete koolide õpilased, kes lugesid eesti autorite luulet eesti keeles..

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli esindasid seal kuus õpilast. Konkursi autasustamise voorus ei määratud kohti, vaid  märgiti  ära laureaadid ning eripreemiate saajad.

Ülelinnalise konkursi  neljast laureaadist sai üheks võitjaks žürii otsusel meie kooli 3. klassi õpilane Damir Novikov, kes esitas Ott Arderi luuletuse "Lihtne mees". Auhinna üleandmisel tunnistas žürii liige, et luuletus oli väga hästi valitud  ja sobis just sellele esitajale. Kindlasti aitas võidule kaasa esitaja  šikk riietus, emotsionaalne esinemine ning huvitavad aksessuaarid. Muidu hiirvaikses saalis oli kuulda naerupahvakuid hetkel, kui Damir lihtsa mehe rollis oma vihmavarjust elegantse liigutusega vabanes. Ning lavalt lahkudeski kergitas ta südantvõitvalt oma väikest musta kaabut.

Eripreemia saanud Eva-Kristiina Gontšarov ja konkursi laureaat  Damir Novikov

Tagareas Milana Timošenko ja Eva-Kristiina Gontšarov, esireas Damir Novikov, Anna Karpova,  Jaroslava Šumskaja, Milana Tartu.

Luulekonkurss 2019

20. veebruaril toimus 1.–6. klasside luulekonkurss, kus  tänavu osales 25 õpilast. Ainsana sai 12. klassi õpilastest koosnevalt  žüriilt 100 punkti 4.a klassi esineja Eva-Kristiina Gontšarov. 

Eraldi väljatoomist väärivad ka 2. klasside võitja Jaroslava Šumskaja 99 punktiga ning 4.c klassi õpilane Milana Timošenko, kes oma suurepärase 98 punktiga jäi  siiski alla Eva-Kristiinale ega osutunud seetõttu neljandate klasside etlejate seas võitjaks .

1.    klasside võitja  oli Ilaria Novikova Kristjan Jasinski luuletusega "Kodumaa värvid".

2.    klasside võitja oli Jaroslava Šumskaja Ernst Enno luuletusega "Marjule". 

3.    klasside  võitja  oli Damir Novikov Ott Arderi luuletusega “Lihtne mees". 

4.    klasside  võitja  oli Eva-Kristiina Gontšarov Leelo Tungla luuletusega "Laulupeosuvi". 

5.     klasside võitja oli Avdotya Bakhtina Contra luuletusega “Kõik on kõige targemad". 

6.    klasside võitja  oli Arti Raul Aavik Leelo Tungla luuletusega “Talv on möödas". 

Pildil Eva-Kristiina Gontšarov.

Teemapõhine kuu "Tunne oma tundeid"

Detsembris rakendati 5. klassides teemapõhist õpet, mille eesmärk oli aidata lastel paremini mõista enda ja teiste tundeid.

Alustuseks loeti Mary Hoffmanni ja Ros Asquithi raamatut "Tunne oma tundeid". Seejärel korraldati rühmatöö, milles õpilased esitasid paaridena mõne reaalsest elust pärit konflikti, mida siis kogu klassiga analüüsiti ning pakuti välja viisid, kuidas olukord oleks võinud rahumeelselt laheneda. Seejärel mängisid teema püstitajad olukorra läbi uue stsenaariumi järgi.

Järgmiseks vaadati koos Pixari ülimenukat multifilmi "Inside Out" (eesti keeles "Pahupidi") ja analüüsiti, millised olukorrad vallandavad meis rõõmu, kurbust, viha, hirmu ja vastikust. Lõpuks jutustas iga laps klassile ühe loo oma elust, mis oli seotud mainitud tunnetega.

Teemapõhise nädala idee pärines õpetaja Sirli Prausenilt.

5. ja 6. klassid lavastasid lühinäidendi

Tunni alguses vaatasid lapsed väga armsat jõuluteemalist lühimultikat: https://twitter.com/ErsteGroup/status/1069570560424841216. Seejärel moodustati 4-5-liikmelised meeskonnad, jagati rollid ning mõeldi välja dialoogid. Viimase asjana kanti dialoogid klassile ette. Lapsi juhendas Sirli Prausen.

Jõulueelne kohtumine Tallinna Ühisgümnaasiumiga

18. detsembril kohtus 5.c klass Tallinna Ühisgümnaasiumi 5. klassiga. Eestikeelse ühisgümnaasiumi lapsed olid selleks ajaks vene keelt õppinud 3,5 kuud, aga oskasid juba ette kanda lühinäidendi muinasjutu "12 kuud" põhjal ning ühe laulu. Meie õpilased pidasid lühiettekanded selle kohta, millised on vene peredes uue aasta kombed, rääkides lähemalt toidust, meelelahutusest ja ruumide kaunistamisest selleks puhuks.

Enne kohtumist tegid lapsed külalistele ka väikesed kingipakid, milles oli 10 piparkooki. Piparkoogid kaunistasid lapsed ise.

Kohtumise korraldasid ühisgümnaasiumi õpetaja Mare Ross ning meie õpetaja Sirli Prausen.

6.a ja 6.c koostasid uurimistöö koolistressi teemal

6.a ja 6.c klassi õpilased korraldasid Sirli Prauseni eestvedamisel uuringu, et koguda infot koolistressi kohta. Ankeetküsitluses uuriti TTRK-s õppiva 10 poisi ja 10 tüdruku arvamust järgmistes küsimustes:

• Mis põhjustab koolistressi?
• Kui tihti oled kohanud kiusamist?
• Millises rollis oled kiusamisolukorras olnud?
• Kellega ja kui tihti tekivad koolis konfliktid?
• Mida sa teed ja tunned, kui oled stressis?
• Mis aitab stressi vastu?
• Mis teeb koolis käimise meeldivaks ja mida ise oled teinud, et teistel oleks tore koolis käia?

Pärast andmete kogumist selgitas matemaatikaõpetaja Jelena Korju, kuidas neid analüüsida ning kuidas koostada Excelis erinevaid diagramme. Projekt lõppes sellega, et iga õpilane esitles klassile oma tulemusi.

Õpilastelt saadud tagasiside projekti kohta viiepallisüsteemis:

• igav – huvitav skaalal 3,9
• keeruline – lihtne skaalal 3,4
• kasutu – kasulik skaalal 4,1.