reede, 15. detsember 2017

Elada või mitte? Suhkrus on küsimus

13. ja 14. detsembril käisid 12. klassi õpilased Tervishoiumuuseumis, kus võeti osa uuest programmist „Elada või mitte? Suhkrus on küsimus“. Õpilased tutvusid näitusega ja arutlesid küsimuste üle:
Mis ained on suhkrud ja milline on nende koht süsivesikute mitmekesises maailmas?
• Kas ja milleks ning milliseid suhkruid meie organism vajab?
• Millisel kujul esineb lisatud suhkur?
• Kas saab ka suhkruta ja kui palju on liiga palju?
Õpitoas said õpilased nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi ülesandeid, millega said edukalt hakkama.
Tunni organiseeris eesti keele õpetaja Olga Puusepp Tallinna Haridusameti abil.
 

kolmapäev, 13. detsember 2017


Tõde või meelelahutus – 9. klass tutvus eesti filmidega

12. detsembril käisid 10 õpilast 9.b klassist Eesti kõige uuemas muuseumis – Filmimuuseumis, kus võeti osa haridusprogrammist "Tõde või meelelahutus? Ajalugu filmis". Pooleteise tunni pikkuse õppetunni jooksul otsiti vastust küsimusele, kas filmide kaudu loodav ettekujutus pigem aitab või takistab ajaloolise tõe tabamist.
Õpitoas prooviti etteantud ajaloolisi allikmaterjale – raamatuid, kirju, fotosid, ajalehti, esemeid, rõivaid jms – kasutades kirja panna lühike stsenaarium, mis tugineks neil esemetel. Seejärel saadi ülevaade eesti mängu- ja dokumentaalfilmidest, mis käsitlevad ajalugu Liivi sõjast laulva revolutsioonini. Viimase ülesandena analüüsiti lõiku eesti ühest menukamast ajaloofilmist "Nimed marmortahvlil".
Pärast õpituba oli võimalik vaadata ekspositsiooni ning proovida selga ehtsaid filmikostüüme.
Õpilastega oli kaasas õpetaja Sirli Prausen.

 

11. klass käis tutvumas Swedbankiga

12. ja 13. detsembril käisime 11. klassiga Swedbanki peakontoris, kus töötab ligi 800 inimest. Seal räägiti meile erinevatest teenustest, uutest tehnoloogiatest ja töövõimalustest. Eriti huvitav oli siis, kui meile näidati ruumi seifidega.
Õpilastega oli kaasas õpetaja Olga Selištševa.
 

teisipäev, 12. detsember 2017

 

Kaheksanda klassi õpilased osalesid GPS-orienteerumismängus

29. novembril käisid 8.B klassi õpilased ekskursioonil Kadrioru pargis, kus nad osalesid 1,5-tunnises GPS-orienteerumismängus „Kadrioru saladused“, mille oli organiseerinud MTÜ OleLukoe. Mängu käigus tutvusid õpilased pargi objektidega, orienteerusid kaardi abil, vastasid küsimustele, pildistasid objekte, tegid video. Mäng oli põnev, samal ajal ka tunnetuslik.

Kokkuvõtmisel võeti arvesse ülesannete täitmise kiirust ning vastuste õigsust. Mängus kasutati  mobiiltelefone, kuhu olid laetud QR-koodid.
Õpilastega oli kaasas õpetaja Tatjana Ševtsova.

reede, 8. detsember 2017


Euroopa Parlamendi simulatsioon

23. novembril mängisid Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 10. ja 12. klassi 31 õpilast. Mäng oli kiire ning lennukas.
Sissejuhatava viktoriini võitjaks ning ühtlasi ka presidendiks kehastus 10825 punktiga Jaan Pitšugin.

Nagu ikka, arutleti prügi, noorte tööhõive ning Euroopa tuleviku teemadel.

Euroopa Liidu olmeprügi vähese taaskasutamise probleemi lahenduseks pakkusid noored välja, et elamurajoonides võiks olla rohkem prügikaste ning nii palju kui võimalik tuleks plastikpakendite asemel kasutusele võtta paberpakendid. Peaks tegema enam koostööd teadlastega, et välja töötada paremini taaskasutatavad pakendid. Tehastele, kes kasutavad oma toodete puhul pakendamist, peaks kehtestama senisest veelgi rangemad reeglid. Samuti tuleks elanikkonda rohkem teavitada prügi sorteerimise vajalikkusest ning näitlikult illustreerida, kuidas prügi võtab looduse, s.h ookeanide üle võimust.

Noorte tööhõive parandamiseks peaks juba gümnaasiumiastmes võimaldama õpilastele praktikat õppeaasta jooksul vähemalt ühe kuu vältel. Nii saaksid noored töökogemuse ning tulevast karjäärivalikut oleks lihtsam teha. Motiveerimaks ettevõtteid noori palkama, tuleks nad pooleks aastaks vabastada noorte tööjõumaksudest.

Euroopa Komisjoni poolt välja antud valge raamatu Euroopa Liidu tulevikustsenaariumitest valisid noored välja 4. stsenaariumi ehk „Teeme vähem, aga paremini“ ehk iga liikmesriik peaks saama võimaluse ise valida, millistes valdkondades soovitakse koostööd teha. Näitena tõid õpilased maanteed: ehitame vähem teid, kuid kvaliteetselt, mitte mahult palju ning ebakvaliteetselt.

Kaks esimest eelnõud võeti vastu, Euroopa tuleviku eelnõu puhul jäid poolt- ja vastuhääled viiki ning eelnõu jäi vastu võtmata.
 

       

 

 

teisipäev, 5. detsember 2017


 

Muinasjutt kalamehest ja kuldsest kalakesest eesti, vene ja inglise keeles

Talve esimesel päeval külastasid 5.B ja 5.C klassi õpilased nukuteatrit, mis tegutseb Vene Kultuurikeskuse juures. Õpilased vaatasid ebatavalist etendust – „Muinasjutt kalamehest ja kuldsest kalakesest“ kolmes keeles: vene, eesti ja inglise keeles. Etenduses sai kuulda ka kannelt ja eesti luuletajate loomingut. Kuldkalakese rolli aga mängis… mobiiltelefon. Muinasjutu tegelased rääkisid, aga lavastuse lõpuks lausa karjusid telefonisse oma soove. Kui soovid ja karjed muutusid hirmutavalt kõvaks, meenutasid näidendi autorid, et on sõnad ja mõisted, mis aitavad suhtlemisele kaasa: headus, õiglus, ausus, naeratus jne. Täname Kooli Sõprade Seltsi huvitava tunni eest!
Natalia Jemets ja Larissa Rajevskaja

neljapäev, 19. oktoober 2017


Ainetevaheline lõimumine 2017/2018: bioloogia, loodusõpetus ja eesti keel

 
16. oktoobril käisid 12. klasside õpilased 3-tunnisel matkal Käsmu poolsaarel. Matka teemaks oli "Inimmõju ranniku kooslustele".  Matkajuhid tutvustasid õpilastele ranniku maastiku ning elustiku omapära ja metsas ellujäämise nippe. Pärast toimus orienteerumine Käsmu külas. Matk leidis aset Tallinna Haridusameti toetatud Lehola loodushariduslike programmide raames. Programm on mõeldud 1.–12. klassidele ja pakub õpilastele põnevaid tunde muuseumides, matku ning praktilisi tegevusi looduskeskustes üle Eesti.

Sama programmi raames osalesid 16. oktoobril 5. klasside õpilased tunnis Puhta Vee Teemapargis.



esmaspäev, 18. september 2017

 

Integratsioon? Ei, sõprus!!!

 
12.09.-15.09. toimus Kose vallas Ravila mõisas keelelaager, millest võtsid osa Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Tallinna 21. kooli õpilased. Ajaloolises mõisas, mis on rohkem kui 500 aastat vana, elasid ja õppisid neli päeva 14 last vene õppekeelega koolist ning 12 last eesti õppekeelega koolist.
 
Projekti valmistasid ette ning viisid läbi TTRK õpetajad Julia Rozova ja Natalia Jemets, kes tänu haridusministeeriumi rahalisele toetusele said teha laagri kava mitmekülgseks ja põnevaks. Koos õpilastega tegid kaasa koolitusfirma Ruutu10 pedagoog Mihkel Kangur ja tantsuõpetaja Piret Torm-Kriis (seto rahva uus kuninganna), kes tutvustas õpilastele swingtantsu. Õpilased tegelesid keraamika, leivaküpsetamise ning fotograafiaga. Palju huvi pakkus Kose päästekomando külastus. Ja muidugi toimusid iga päev eesti keele tunnid, sel aastal ka 21. kooli õpetajate juhendamisel. Samuti toimusid loodusõpetuse, kunsti ning kirjanduse tunnid.
 
Õppepäevad laagris olid päris pikad – kella üheksast hommikul kella üheksani õhtul. Mõlema kooli õpilased said suhelda nii tundides kui ka vabal ajal. Eesti kooli õpilased tulid laagrisse muuhulgas eesmärgiga harjutada vene keelt.
 
Laagri korraldajad loodavad, et kahe Tallinna kooli koostöö jätkub ja Ravila keelelaager ei jää viimaseks. Tahaks ka märkida, et 21. kooli õpilased avaldasid soovi lisada laagri kavasse vene keele tunnid.
 
 

teisipäev, 20. juuni 2017

Vaata, mida arvab oma tööst sinu eesti keele õpetaja!


Natalja Jemets
Hea õpetaja kõige tähtsamad omadused on järjepidevus ja huumorimeel.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin farmatseut.
Lastele meeldib, kui me arutame erinevaid probleeme ja teeme nalja.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õpilased on tunniks valmis ja tunnis aktiivsed.
Ma olen oma päevaga rahul, kui õppisin või sain teada midagi uut.
Meie kooli juures on tore see, et meie koolipere on intelligentne ja uuendusteks avatud.
 
Tatjana Ševtsova
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on osata distsipliini hoida tunnis, koostööd teha.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin keemik.
Lastele meeldib, kui ma olen rõõmus, kui on hea tuju, kui tunnis teen nalja, kui seletan materjali selgelt, arusaadavalt.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õpilased vastavad väga hästi, kui saame üksteisest aru.
Ma olen oma päevaga rahul, kui päev lõppes edukalt, on väga head vastused, on väga head hinded.
Meie kooli juures on tore see, et on head töökaaslased, kes oskavad abistada, ära kuulata, nõu anda.
Liivia Kroon
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on oskus olla õnnelik, sest sellisel õpetajal on ka õnnelikud õpilased. Just õnnelikud õpilased on motiveeritud kaasa töötama.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin kasvataja lasteaias. Mulle lihtsalt meeldivad lapsed.
Lastele meeldib, kui me mängime õppemänge ning mul on neid seepärast aastate jooksul kogunenud kümneid ja kümneid.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õpilased pakuvad abi õppevahendite kandmisel ja tänavad tunni eest. Samuti on üks lapse antud komm kõrgeim tunnustus, mis kinnitab, et neil on tõesti tore minuga koos õppida.
Ma olen oma päevaga rahul, kui klassis on tekkinud elevus, kätemeri ja naerupahvakud.
Meie kooli juures on tore see, et siin on koos palju arukaid inimesi ning toetav ja sõbralik õhkkond, mis võimaldab õppetöösse loovalt suhtuda. Igast tunnist saab teha kunstiteose just oma äranägemise järgi.

Olga Puusepp
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on mõistvus.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin aednik.
Lastele meeldib, kui me teeme nalja.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õues paistab päike ja lapsed on rõõmsad.
Ma olen oma päevaga rahul, kui kõik, mida kavatsesin, on tehtud.
Meie kooli juures on tore see, et siin õpivad kõige paremad õpilased ja õpetavad kõige paremad õpetajad.

 Julia Rozova
Hea õpetaja kõige tähtsamad omadused on empaatia ja sõbralikkus.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin raamatupidaja.
Lastele meeldib, kui me teeme rühmatööd ja kui me arutame huvitavate teemade üle.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õpilastel on peale tundi hea tuju.
Ma olen oma päevaga rahul, kui kõik planeeritu on tehtud.
Meie kooli juures on tore see, et me oleme nagu üks suur perekond.

 Olga Selištševa
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on sõbralikkus ja huumorimeel.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin politseinik.
Lastele meeldib, kui me käime ekskursioonidel.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui ma söön midagi magusat.
Ma olen oma päevaga rahul, kui teen midagi kasulikku.
Meie kooli juures on tore see, et oleme siin nagu suur pere. Kindlasti ka see, et asume kesklinnas. J

Larissa Rajevskaja
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on õpilaste mõistmine on olla nende vanemaks juhendajaks.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin... ainult õpetaja.
Lastele meeldib, kui me teeme midagi koos.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui õpilastel on kõik õpitud ja nad on terved.
Ma olen alati oma päevaga rahul!
Meie kooli juures on tore see, et siin õpivad kõige paremad lapsed ja töötavad parimad õpetajad.

Sirli Prausen
 
Hea õpetaja kõige tähtsam omadus on oskus klass ennast kuulama panna. Kuidas selleni jõutakse, on iga õpetaja puhul erinev – karismaatiline isiksus, materjali huvitav esitamine, mõnus meeleolu tunnis, kaasahaaravad tegevused jne.
Kui ma poleks õpetaja, siis oleksin kirjanik (juhul kui ma võidaksin lotoga äraelamiseks piisava summa) või tekstikirjutaja reklaamiagentuuris (juhul kui lotovõitu ei tule).
Lastele meeldib, kui me vaatame filmi, korraldame võistlusi, mängime, lahendame ristsõnu.
Mul teeb tuju alati heaks see, kui ostan mõne niisuguse filmi või raamatu, mille seltsis olemist juba ette naudin.
Ma olen oma päevaga rahul, kui suutsin oma pikast „to do“ nimekirjast ära teha rohkem asju, kui hommikul loota julgesin.
Meie kooli juures on tore see, et õpetajatele esitatakse kõrgeid nõudmisi, aga antakse ka palju vabadust oma tegevuse kavandamisel.

 

 

pühapäev, 7. mai 2017

Aprill oli meie koolis nutikuu. Allpool mõned näited selle kuu tegemistest eesti keele tundides.
Õpilased programmeerisid  Ozoboti haridusroboteid – joonistasid  korteri tubadega ja  jutustasid vastavalt roboti liikumisele reaalajas, kuhu tuppa robot läheb. Teises  tunnis olid õpilased arhitekti rollis ja  projekteerisid  linnatänavaid. Kasutati  3D printeriga loodud majakesi, kuhu kinnitati oma käega kirjutatud sildid asutuste nimedega ( raamatukogu, kodu, kool jne).
3.a klassi õpilased kinnistasid  omadussõnade keskvõrret vastates valikvastustega  küsimustele Plickersi kaartidega.
2. klassi õpilased mängisid arvutiklassis õppemänge, et  kinnistada kellaaegu, igapäevaseid tegevusi ning korrata värve. 3. klassi õpilased tegid algul arvutis kontrolltöö, kus  tuli  klaviatuuril kirjutada sõnade keskvõrre ja arvuti andis tagasiside. Pärast olid  õppemängud korteri  ja ametite sõnavara kordamiseks. Mängud asusid  linkidena  õpetaja  loodud  õppeotstarbelises ajaveebis ja  olid valmistatud erinevate programmidega (Learningapps.com, spellic, reviewgamezone.com, linguascope , quizlet jne).

2.a ja 2.b klassi õpilased mängisid tahvelarvutites kahooti, kus  tuli pildil oleva  kella nimetus  eesti keeles  õigesti ära arvata: käekell, seinakell, liivakell jne. 2.c ja 2.d klassi õpilastel  tuli infinitiivide kinnistamiseks valida  verbi juurde  kas ma-või da-infinitiiv kahootis. 1. klassi õpilased kirjutasid ABC-magnetic  äpiga eesti keeles sõnu tahvelarvutis. Võisteldi kolmes võistkonnas: iga õigesti kirjutatud sõna eest sai võistkond punkti juurde. Pärast seda  kirjutas  õpetaja sõna tahvlile, et kõik teaks, kuidas nägi välja  õige variant.

 Kui õpilased oskasid  öelda tunnis  just õpitud  uusi talveteemalisi sõnu,  said nad kätte juhtmevaba  hiire, et kaunistada lumememme. Ja siis tuli ka  öelda eesti keeles, mis pildi ta ekraanilt valis.
6. klassis kasutasiti eksamite keskkonda (EIS), töötati arvutiklassis järgmiste ülesannetega: kuulamine, lugemine, keele struktuur, kirjutamine.

kolmapäev, 12. aprill 2017

Metoodiline seminar 7. aprillil
7. aprillil toimus meie koolis metoodiline seminar, kus õpetajad tutvustasid kolleegidele oma parimaid võtteid tundide huvitavaks muutmiseks. Kogemusi jagasid ka kolm eesti keele õpetajat.
Olga Puusepp ning matemaatikaõpetajad Julia Kornejetševa ja Jelena Ait viisid läbi tunni "Pedagoogilise tegevusega kaasnev stress". Peamiseks eesmärgiks oli siiski jagada kogemusi internetipõhiste õpikeskkondade kasutamisest tunnis, et seeläbi hoiduda stressist. Iga osaleja sai kaasa ka stressi maandava kingituse.
Liivia Kroon rääkis ozoboti õpirobotitest: miks tuua tundi robotid, kuidas need töötavad, mida nendega teha saab, kuidas siduda roboteid oma ainega. Rühmatööna proovisid osalejad ka ise roboteid programmeerida.
Olga Selištševa tutvustas meetodeid, mida ta on rakendanud projektitöös, kus kohtuvad eesti ja vene õppekeelega koolide lapsed. Töötoas said ka õpetajad mängida erinevaid mänge. Hea tuju oli tagatud!

teisipäev, 11. aprill 2017

Aprillis käisid esimese klassi lapsed eesti lastekirjanduse keskuses. Seal toimus tund "Mängides lugema", mis lastele väga meeldis. Vaatamata sellele et tund toimus eesti keeles, töötasid lapsed aktiivselt.

neljapäev, 30. märts 2017

Ainetevaheline lõimumine. Loodusõpetus ja eesti keel. 
9. märtsil külastas 1.b klass Rannarahva muuseumi Viimsis, kus osaleti tunnis "Olen mere sõber". Tund toimus Tallinna haridusameti poolt toetatud loodushariduslike programmide raames. Programm on mõledud 1.-6. klassidele. Eestikeelses tunnis said õpilased infot Läänemere reostamisest; sellest, kuidas prügi merre satub; milline on inimese vastutus looduse ees. Lapsed õppisid prügi sorteerima ja joonistasid teemaga seotud plakateid. 





teisipäev, 28. märts 2017


13.-15. märtsini veetsid meie kooli ja Loo kooli kümnendate klasside õpilased koos Särghaual Pärnumaal. Kohtumine oli järjekordne etapp kahe kooli sõprussuhete arendamises, mille eesmärk on pakkuda vene lastele suhtlemisvõimalust omavanuste eestlastega ja vastupidi. Lisaks keelepraktikale tutvuti geoloogide tööga, analüüsiti sotsiaalreklaame ning prooviti ka ise reklaame välja mõelda. Projekti eestvedaja on Olga Selištševa.
15. märtsil toimus Karjamaa põhikoolis luuletuste lugemise konkurss, kus 2.-5. klasside õpilased esitasid eesti keele nädalaks õpitud luuletusi. Kooli esindasid Alina Gusseva (2.a), Angelina Loskutova (3.b), Arti Raul Aavik (4.b) ja Katerina Manuilova (5.a). Lapsed olid väga tublid!

neljapäev, 23. veebruar 2017


Eesti keele nädala lõpetas traditsiooniline 23. veebruari kontsert, kus astusid üles nii õpilased kui eesti keele õpetajad. Kõik kõlanud laulud olid eesti keeles.
Niisugused näevad välja suure hoolega tehtud pusled:
 




teisipäev, 21. veebruar 2017

Teisipäeval toimus ka ühine kontsert Tallinna 21. kooliga.



Teisipäeval, 21. veebruaril külastas kooli Eesti president Kersti Kaljulaid, kes pidas aulas abiturientidele loengu, vastas nende küsimustele ning kohtus õpetajate toas õpetajatega.






Rohkem pilte: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kersti-kaljulaid-pidas-vene-abiturientidele-loengu?id=77306766
 
Teise korruse spordinurgas võisteldakse rõnga keerutamises ja hüppenööriga hüppamises. Huvi on suur!